Silokindlustuslisandid – Eesti teadlastelt farmeritele

Veiste põhisöödana kasutatakse heintaimedest, maisist ja ka teraviljast valmistatud silo. Kõrgekvaliteedilist silo on keeruline toota.

Sileerimise edukus sõltub sileeritavast taimsest materjalist, silo valmistamise tehnoloogilistest võtetest ja lisatavast silokindlustuslisandist. Silo keemiline koostis sõltub peamiselt heintaimede kasvufaasist ning fermentatsiooni kvaliteedist. Paraku ei saa mõjutada silokultuuride optimaalses kasvufaasis koristamise aegset ilmastikku. Rasked sileerimistingimused soosivad soovimatute mikroorganismide (nt enteropatogeenid, klostriidid, batsillid, pärmid, hallitused) arengut, mis omakorda põhjustab sööda riknemist ja toitainete kadusid.

Silo kvaliteedi hindamisel on esmatähtsad just fermentatsiooninäitajad (nt pH, hapete koguhulk jm). Mida enamate näitajate alusel sileerimise edukust hinnatakse, seda parem ülevaade on võimalik saada sööda kvaliteedi kohta.

Sileerimisprotsessi positiivses suunas mõjutamiseks kasutatakse teaduslikult välja töötatud piimhappebaktereid sisaldavaid silokindlustuslisandeid. Need tagavad sööda käärimise kiirendamise, piimhappe kontsentratsiooni suurendamise, pH alandamise ja seeläbi toitainete kadude, ammoniaaklämmastiku ja võihappe kontsentratsiooni vähendamise.

Tartu teadlaste kõrge kompetents

Tartus on juba 14 aastat tegutsenud teadus-arenduskeskus BioCC OÜ, mille teadlased muuhulgas tegelevad piimhappebakterite arendamisega silokindlustuslisanditeks. Bakterid, millega BioCC igapäevaselt tegeleb kannavad teaduslikku nimetust Lactobacillus plantarum E-98 ja Lactobacillus plantarum TAK 59. Bakterid kuuluvad BioCC OÜ-le ja on BioCC teadlaste poolt Lõuna- ja Lääne-Eesti põldudelt isoleeritud laktobatsillid. Mõlemad on deponeeritud rahvusvahelises mikroobikollektsioonis Šotimaal numbrite all NCIMB 30236 (E-98) ja NCIMB 42150 (TAK 59).

Nende bakteritega läbi viidud paljude teaduslike uuringutega on kindlaks tehtud, et mõlema bakteriga saab kõikidest rohusöötadest teha väga hea kvaliteediga ja pikaajalise säilivusega sööda. Bakterid toetavad ja suunavad silo fermentatsiooni tekitades piimhapet ja viies seeläbi keskkonna kiiresti happeliseks, vähendades silo riknemist põhjustavate mikroorganismide poolt produtseeritavate ammoniaaklämmastiku- ja võihappesisaldust, konserveerides sööda ning säilitades silos toitained. Tagades silo kõrge toitainete sisalduse, kajastub selle söötmine loomade paremas toodanguvõimes.

Euroopa toiduohutusameti heakskiit

BioCC OÜ-s läbi viidud teadustöö tulemusel välja arendatud bakteritele on positiivse hinnangu andnud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) sööda ja söödalisandite (FEEDAP) teaduspaneeli eksperdid. Positiivse ekspertiisi tulemusel kanti E-98 silokindlustuslisandina 2011 Euroopa Liidu söödalisandite registrisse kolmanda bakterina EL-s, TAK 59 registreeriti 2017. aastal.

Söödalisandite registrisse kandmine kinnitab, et neid baktereid ning nende baasil loodud söödalisandeid võib müüa igas EL-i riigis, kuna bakterite toime on tõestatud ja ametlikult Euroopa Komisjoni määrustega kinnitatud.

E-98 puhul on tegemist Eesti ja Baltikumi põllumajanduse innovatsioonis suurima saavutusega ja TAK 59 näol selle eduka jätkuga. TAK 59 bakter on ka patenteeritud Euroopas (EP3027734), kuna parendab olulisel määral erinevatest heintaimedest valmistatud silo kvaliteeti. BioCC OÜ litsentseeris bakterid E-98 ja TAK 59 aastate jooksul teadusuuringuid toetanud ettevõttele Starter ST OÜ, mis töötas E-98 baasil välja seda bakterit sisaldavad silokindlustuslisandid NordSil® ja NordSil® PLUS. Bakter TAK 59 on hetkel tootearenduse lõppfaasis ja Starter ST OÜ juhataja Üllas Jaaska plaanib seda bakterit sisaldava uue tootega turule tulla 2019. aasta silohooajaks.

30 aastat kogemust

Starter ST OÜ meeskond on tootearenduses tuginenud oma 30 aastasele silo valmistamise kogemustele. Tootearenduses pööratakse erilist tähelepanu kasutusmugavusele: NordSil®, NordSil® PLUS ja loodavad uued tooted kui ka nende bakterite abil silo valmistamise tehnoloogiad on kohandatud vastavalt viimastele silovalmistamise trendidele maailmas (nt ULV-ultra low volume – mikrodoseerimine).

Üllas Jaaska soovitab silokindlustuslisandi valikul vaadata laiemat pilti ja mitte keskenduda vaid hinnasoodsusele, kuna iga toode on eripärane sõltuvalt selles leiduva bakteri isikupärastest omadustest. Erinevate bakteritega valmistatud siloga söödetud karja piima koostis võib veidi erineda. Nt juustupiima tootjatel on mõistlik kasutada sööda tootmisel vähem äädikhapet produtseerivaid baktereid ehk homofermentatiivseid baktereid sisaldavaid silokindlustuslisandeid. Heterofermentatiivseid baktereid (nt L.buchneri ja L.brevis) sisaldavad silokindlustuslisandeid sobib pigem kasutada silodes, mis kipuvad peale hoidlate avamist kuumenema.

Seega tuleb teha õigeid valikuid vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele.