Eesti teadlased arendasid välja uue kodumaise silobakteri vol. 3

Põllumeestel on nüüdsest rohkem valikuvõimalusi, sest BioCC OÜ litsentsi alusel on Eest ettevõtja Starter ST OÜ on turule toonud uue silobakteri Lentilactobacillus buchneri  (DSM 32650), mis ka Euroopa Liidu ranged kontrollid on läbinud: saanud on positiivse hinnangu Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) sööda ja söödalisandite (FEEDAP) paneeli ekspertidelt ja EL söödaregistris registreeritud.

„Kui Eesti teadlaste poolt isoleeritud ja labori- ning põllukatsetes tõestatud omadustega piimhappebakterid (Lactic Acid Bacteria – LAB) jõuavad nii kaugele, siis näitab see, et meil tehtav teadustöö on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel. Väitele lisab omakorda kaalu fakt, et Tartus asuva biotehnolooga ettevõtte BioCC OÜ uuritud ja arendatud mitmed LAB tüved on saanud ka patendikaitse erinevates riikides üle maailma, ning tänaseks on ka kolm silobakterit EL söödaregistris registreeritud,” tutvustasid Eesti Maaülikooli teadlased Andres Olt ja Meelis Ots. Nad lisasid, et põllumajanduse ja silovalmistamise vaatenurgast tähendab see, et loomakasvatajatel on nüüd potentsiaali toota oma kasvatatud sööda toel veelgi enam piima.

Meeskonnatöö viis sihile

Maaülikooli teadlased ei soovi siinkohal kogu au endale võtta, nad rõhutasid, et märgilised saavutused bioloogiliste silokindlustuslisandite arendamises on olnud meeskonnatöö.

Bakterid isoleerinud, uurinud ja neid omava BioCC OÜ tugevus on olnud tervist toetavate patenteeritud mikroobide väljaarendamine inimtoidus ja loomasöödas kasutamiseks.. Eesti Maaülikooli (EMÜ) tugevus on olnud silo kvaliteedi uuringute ja loomade söötmisega seonduv.

„EMÜ söötmisteaduse õppetooli ja söödalabori töögrupi inimesed planeerisid ning viisid läbi sileerimis- ja silo aeroobse stabiilsuse katsed. Samuti teostasime kõik silo keemilise koostise analüüsid. Nende alusel andsime omad soovitused bakteritüvede valikuks. BioCC OÜ teaduritega panime kokku ligi 10 aastat kestnud arvukate labori- ja põllukatsete andmed ja vajaliku dokumentatsiooni LAB registreerimiseks Euroopa söödaregistris ja patendi taotlemiseks,” rääkisid teadlased Andres Olt ja Meelis Ots.

„Soovin märkida, et eriti oluline on olnud pidev koostöö maailma juhtivate konsulentidega: J.M. Wilkinsoni ja S. Heroniga Inglismaalt ning  J. Thyseniga Saksamaalt,” rõhutas BioCC OÜ litsentsi alusel uut L.buchneri tüve sisaldavat silokindlustuslisandeid turustama hakkava Starter ST juht Üllas Jaaska.

Lisades, et L. buchneri leidmise ja väljaarendamise üks eesmärke oli aidata kaasa väärtuslikuma maisisilo tootmisele, sest Eestis on selle kultuuri kasvatus väga jõudsalt arenenud ja ajaga tuleb kaasas käia.

„Silotegijatele on oluline kasutada toodet, mis on ohutu, pärit Eesti loodusest ja majanduslikult efektiivne. Nüüd saame uhkusega öelda, et täna on eestlastel kõik bioloogilised lisandid parima silo valmistamiseks riiulilt võtta,” lisas Jaaska tõdedes, et  kodumaa heinamaadelt isoleeritud bakterite tüved on kindlasti palju elujõulisemad kui mujalt maailmast üleskorjatud ja meile kalli raha eest maha müüdud tooted.

Miks on Lentilactobacillus buchneri silmapaistev?

Maaülikooli teadlased rõhutavad, et kui silohoidla avatakse söötmiseks, siis on seal kohe jaol kõikvõimalikud  aeroobsed st hapnikku tarbivad mikroorganismid, kes hakkavad tarbima silos olevaid toitaineid, mida põllumajandusloomad saaks kasutada toodangu moodustamiseks.

Selgituste kohaselt aeroobsete mikroobide arvukus ja aktiivsus kasvab kiiresti ning nende tegevuse tulemiks on silo kuumenemine. Samal ajal produtseerivad nad silosse oma ainevahetuse jääkprodukte, millest mitmed on toksilised ja loomade tervist kahjustavad. Silo kuumenemine tähendab teisisõnu silo aeroobset riknemist ja toitainete kadu. L. buchneri on vajalik spetsiaalselt nende probleemide ära hoidmiseks, sest ta toodab suhkrutest lisaks piimhappele ka äädikhapet.

Viimane surub maha aeroobsed mikroorganismid tagades silo kvaliteedi püsimise ka hoidla avamise järgselt. Kõnealune bakter sobib sellise taimse materjali sileerimiseks, mis peale silohoidla avamist võib potentsiaalselt kuumaks minna: maisist või kõrrelistest valmistatud silod, samuti närvutatud rohusilod, mille kuivainesisaldus on üle 35%.

Kuna L. buchneri on Eesti taimikust isoleeritud, siis on ta meie kliimavöötmes kasutamiseks igati sobilik. Soojema kliimaga riikides väljatöötatud silobakterid ei pruugi meie külmemates oludes hakkama saada. Iseäranis sügiseses jaheduses, kui toimub maisi koristus siloks.

„Uus toode annab meile palju kindlust Läti ja Leedu turule eksportimise jätkamisel.

Kuna Jaapani turul vajatakse just sellist silokindlustusvahendit, vaatame sinnagi poole.  Meie toodete vastu on huvi tundnud Ukraina põllumajandusettevõtteid teenindav firma,” rõõmustas Üllas Jaaska, et uus silobakter on avardanud Eesti eksporditurgu.

Kuidas üks bioloogiline silokindlustusvahend sünnib?

Selgitavad BioCC OÜ vanemteadur Epp Songisepp ja Maaülikooli teadlased Andres Olt ja Meelis Ots

Bakteri arendustöö on pikk protsess, mis on kestnud ligi 10 aastat. Esmalt tuli Eestimaa põldudelt kogutud haljasrohuproovidest ja väga heade fermentatsiooninäitajatega ilma silokindlustuslisanditeta valmistatud silo proovidest isoleerida erinevaid LAB-id. Järgnes isolaatide kultuur-morfoloogiliste tunnuste kirjeldamine, samastamine ja laboratoorsete tingimustes testimine, sealhulgas füsioloogilis-biokeemiliste ja funktsionaalsete omaduste väljaselgitamine (nt antibiootikumresistentsuse profiil, silo kvaliteeti negatiivselt mõjutavate mikroobide elutegevuse pidurdavate ühendite tekitamine jm).

Uuringute käigus  selekteeriti algsest valimist välja potentsiaalikamad.

Need tublimad panime proovile erinevates sileerimise- ja  seejärel aeroobse stabiilsuse katsetes. Mitmed katsed viidi paralleelselt läbi ka Saksamaa teadusasutuses. Nimetatud teadustöö tulemusel selguski parim bakteritüvi, mis deponeeriti rahvusvahelises mikroobikultuuride kollektsioonis DSMZ. Kuna läbi viidud teadustöö tulemused omasid leiutise taset, patenteeris BioCC OÜ kui omanik bakteritüve ja selle kasutamise.

Refereeritud “Maamajandus 23.05.2024”